Ott Valdma

Valimised läbi, töö algab

Uue volikogu esimene istung toimus 28. oktoobril. Valimisliidu Meie Vald volikogu liikmed esitasid enda volikogu esimehe kandidaadiks Lauri Ligi ja aseesimeheks Andres Õisi kandidatuuri. Valimisliidu Siin Me Elame kandidaat volikogu esimehe kohale oli Juri Kovalevski ja aseesimehe kohale Lauri Ligi. Oodatult valiti volikogu esimeheks Juri Kovalevski ja aseesimeheks Lauri Ligi. Haridus-, kultuuri ja spordikomisjon otsustati liita, sest paljuski olid need samad komisjonid väga vähe koos käinud ja koos olles oleks arutatavaid teemasid rohkem. Komisjonide esimeesteks ja aseesimeesteks esitasime:
Eelarvekomisjon – esimees Ott Valdma ja aseesimees Juri Kovalevski. Tuli ka küsimus, kui mind vallavanemaks valitakse, siis kelle esitaksime eelarvekomisjoni esimehe kohale, pakkusin Andres Õisi nime, aga pika mõtlemise peale ta siiski loobus sellest. 19. novembril valiti esimeheks Lembit Nokkur.
Haridus- kultuuri- ja spordikomisjon – esimees Tiiu Lõoke ja aseesimees Ants Salura. Kahjuks Tiiu Lõoke loobus pakutust ja uueks esimeheks pakkusime Tea Kotkase.
Sotsiaal- ja tervishoikomisjon – esimees Tea Kotkas ja aseesimees Anne Ermel
Arendus-, keskkonna- ja maakomisjon – esimees Lauri Ligi, aseesimees Ott Valdma. 19. novembril valiti aseesimeheks Lembit Nokkur.
Revisjonikomisjon – esimees Tiiu Jalg, liikmed Lauri Ligi ja Anne Ermel. Tiiu Lõoke või Tiiu Jalg esitas esimehe kohale Andres Õisi, salajasel hääletusel valiti siiski esimeheks Tiiu Jalg.
Vallavanema kandidaadina olin ma ainuke kandidaat ja valiti ka 6 poolthäälega vallavanemaks.

19. novembril tuli uus volikogu kokku teist korda ja uus vallavanem ja komisjonide esimehed pidid esitama vastavalt vallavalitsuse ja komisjonide liikemete nimekirja.
Arendus-, keskkonna- ja maakomisjoni liikmed: Taimar Lossmann, Karmo Viilup, Andres Grents, Andres Õis, Katti Muru, Aare Viira.
Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmed: Rita Männisalu, Julija Verk, Tiiu Jalg, Sirje Saulep, Ellen Salupõld, Riina Metsis.
Haridus- kultuuri- spordikomisjoni liikmed: Merike Kukk, Anu Mesila, Jaan Kotkas, Urve Veelaid, Aino Salura, Tiiu Lõoke, Monika Mikiver, Annely Tisler, Peeter Tischler, Aivar Aavik, Sirje Saulep, Ellen Salupõld.
Eelarve komisjon: Taimar Lossmann, Andres Õis, Ruttar Roht, Hannes Karu, Juri Kovalevski.
Vallavalitsus: aseesimeheks Taimar Lossmann, liikmeteks Andrus Padar, Urmas Põlluaas, Katti Muru, Aino Simson ja Sirje Saulep.

Vallavalitsuse liikmete valiku puhul võtsin arvesse enda vähese  kogemuse ja seetõttu kaasasin palju ametnikke, väljastoolt vallamaja kaasasin Urmas Põlluaasa ja Andrus Padari. Urmas oli eelmistel valimistel meie valimisliidu vallavanema kandidaat ja edukas ettevõtja. Andrus Padar oli ka eelmise vallavalitsuse liige ja toob kaasa eelmise vallavalitsuse kogemust ja otsuste tegamaid. Helistasin veel kolmele isikule, kes on Kõue vallas suhteliselt tuntud, aga erinevaltel põhjustel nad loobusid. Praegune vallavalitsuse liikmete arv ja isikud ei ole kindlasti lukus. Edaspidi võib tulla muutuseid, kindlasti tahaks kaasata veel inimesi väljastpoolt, kuskilt riigistruktuuridest.

Lugejat võib veel huvitada volikogude esindajaid kooli hoolekogudes, kelleks sai Ardu koolis Andres Õis ja Harmi põhikoolis Anne Ermel. 
Lahkuva vallavanemale maksti välja 3 kuu hüvitis senise töö eest. Algselt 4st sai kompromissina 3 ja põhjenduseks võiks lugeda 10 aastast vallavanemaks olemist, 3 ametiaega ja viimase ametiaja suuri euroinvesteeringuid, mida Kõue Rahvamaja ja Ardu lasteaed kindlasti on (kokku projektimaksumustena ca 36 miljonit krooni, millest valla kanda jäi sellest summast umbes 13%).
Uue vallavanema palk vähenes võrreldes eelmisega (ca 18%), aga otsustati võimaldada heade tulemuste puhul tulemustasu aasta lõpus, mille saab määrata volikogu.

Mainin ka ära selle, et Töötukassas pakuti enne ära tulekut ametikõrgendust, loodan, et ma ei pea kahetsema!

Eelmised ja tänased Kõue valimised

2005. aasta kohaliku omavalitsuse valimised olid Kõue valla jaoks märgilise tähendusega, sest enamik senise vallavanema vastaseid olid koondunud ühte nimekirja ja seda näitas ka valimistulemus. Senine vallavanem Andres Õis sai kolm korda vähem hääli võrreldes eelmiste valimistega ja valimisliit kaotas valimised. See on huvitav muidugi, et Andres Õis on kandideerinud kunagi ka Kose Volikokku 2 korda ja saanud samuti esimesel korral väga palju hääli ja teisel korral jällegi väga vähe, poole vähem. Vaata siit Õisi kandideerimisi http://www.vvk.ee/index.php?id=10577&otsi_ajaloost=Andres+%C3%95is.

Eestimaa Rahvaliidu prograam oli suuresti üles ehitatud senise vallavanema ja vallavalitsuse välja vahetamiseks. Toodi välja palju probleeme seoses senise valitsemise ja läbipaistmatute otsustega. Muud valimisideed nagu hooliv suhtumine valla elanikesse ja läbipaistev juhtimine jäid tahaplaanile. Kahjuks esitasime oma valimislubadused voldikul liiga vara, nii et vallavanem sai need ideed kopeerida ja enda ideedena kõigile esitada. Tuline diskussioon vallas toimunud vigade üle käis kohalikus vallalehes, mille vallavalitsus oli tegelikult andnud senisele opositsioonile, aga mis peale valimisi jälle vallavalitsuse infoleheks muudeti.
Vallavanema kehvas valimistulemuses olidki peamiselt süüdi tema kõvasti langenud populaarsus, valla otsuste läbipaistmatus, valimispropaganda vahendi ehk vallalehe minek opositsiooni kätte ja opostisooni koondatus.

Tõehetk saabus esimesel volikogu istungil, kus ootamatult senine vallavanem tagasi valiti. Selle põhjuste üle on mitmeid kuulujutte, selge oli see, et 6 inimest hääletas senise vallavanema jätkamise poolt. Kuulujutt oli aga järgev.

Peale valimistulemuste avaldamist hakkasid läbirääkimised vallavanema ja praeguse volikogu esimehe vahel. Tõenäoliselt tuli viimane otsus selle üle viimasel päeval enne esimest volikogu kui volikogu esimees helistas mulle ja küsis minu kohta, kuna ma olin oma valimisliidu kaas vallavanema kandidaat koos Urmas Põlluaasiga. Küsimus seisnes selles, et varem oli meil oma valimisliidu koosolekul paika pandud, et meie vallavanema kandidaat 2ks aastaks on Urmas Põlluaas ja 2 aasta pärast seda saaksin vallavanemaks mina. Kas see ka oleks juhtunud, ei oska öelda. Seega volikogu esimehe küsimus minule seisnes selles, kas ma ikka kavatsen selleks hakata. Minu vastus talle oli selline, et plaan oleks jah, sest siis lõpetan ülikooli, aga võibolla siiski ei saa, sest mul sõjaväes käimata ja see võtaks veel aasta. Järgmisel päeval valiti Andres Õis tagasi vallavanemaks.
Hiljem kuulsin, et Õisi vallavanemaks saamise üheks tingimuseks oli ka tema astumine Keskerakonda, mille liige volikogu esimees samuti oli. Enne oli vallavanem olnud Res Publika liige. Seega ma ei tea täpselt, kas minu vastusel temale oli mingit mõju.

Sellel aastal kandideerivad:
VL Meie Vald (vallavanema juhtimisel) – 16 kandidaati
VL Siin me elame (sinna, kuhu kuulun mina) – 17 kandidaati
Sotsiaaldemokraadid (esinumber on Lauri Ligi) – 7 kandidaati

Selle aasta valimised on mõnes mõttes sarnased eelmistele valimistele: valikuid nimekirjade vahel on kolm. Teisest küljest on praegune kolmas nimekiri nn „üllataja“. Raske ennustada, mis neist saab. Kui kõigil eelevatel valimistel oli esindatud hulk põllumehi, kes kogusid normaalselt hääli, siis nendel valimistel on kahel pikemal nimekirjal põllumehi palju vähem kui varem on olnud. Meie Vallal polnud märkimisväärselt hääli saanud põllumehi, Rahvaliidul oli eelmistel valimistel 4 põllumeest, kes kogusid kokku 131 häält (ligi kolmandik Rahvaliidu häältest ja üle 20% kogu häältest), siis seekord on Siin me elame nimekirjas ainult üks põllumees ja lühima nimekirjaga Sotsiaaldemokraatidel on 7st kandidaadist 3 põllumajandusliku taustaga. Põhimõtteliselt on nende päralt tausta järgi matemaatiliselt vähemalt 100 häält, mis annaks keskmise valimisaktiivsuse puhul üks või kaks kohta.
Kui võtta nende taust aga inimeste elukoha järgi, siis Meie Vallal on suurimas külas ehk Ardus vähemalt 4 kandidaati ja esimese valimisjaoskonna piirides kokku (sinna kuuluvad Ardu, Kõue, Virla, Kiruvere, Laane, Paunküla, Rõõsa jne) vähemalt 14 kandidaati, teise valimisjaoskonna piiridest siis ainult 2 kandidaati. Samas on nende 16st kandidaadist 7 seotud otseselt vallaga ja valla allasutusetega.
Siin me elame nimekirjas on otseselt Ardust 3 kandidaati, kogu esimese valimisjaoskonna piiridest aga 9 kandidaati, teise valimisjaoskonna piirides 8. Seega meie tulemus sõltub suuresti Ardu valijatest.
Sotsiaaldemokraatide kandidaad on kõik teise valimisjaoskonna piirides, nendest 7st 3 on pärit pigem Ojasoolt, mis on elanike arvu järgi Kõue küladest 3. suurusega Ardu ja Habaja järel.

Mida järeldada? Siin me elame saab kõige rohkem hääli Habajalt, Sotsiaaldemokraadid kõige rohkem Ojasoolt ja Meie Vald tõenäoliselt Ardust. Küsimus on, palju saab Siin me elame võrreldes Meie Vallaga just Ardus.
Isiklikult minu ideeks on olnud noorte kaasamine, aga paraku noori see eriti ei huvita. Paradoksaalsel kombel on just meie 3 kandadaati Ardust noored – mina, Ants Salura ja Julija Verk.

Eelmiste valimiste pahupoolest kirjutas ka Maaleht http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=4641

Kõue vald vajab uusi ideid

Viimaste aastate jooksul on vallas tehtud mitmeid olulisi asju – Harmi kooli saali renoveerimine, Ardu lasteaia ja Kõue Rahvamaja ehitamine. Need on olulised asjad, aga palju olulisemad on jäetud tegemata. Viimased kaheksa aastat oli majandustõusu ja oleks olnud imelik, kui midagi poleks tehtud. Valla rahakoti paksus sõltub otseselt tulumaksust ja selle laekumisest. Teisisõnu, valla üks suuri prioriteete peaks olema uute elukohtade ja töökohtade loomine. Mitu uut töökohta loodi Kõue valda viimase nelja aasta jooksul?

Uued töökohad tulevad, kui valda luuakse uusi ettevõtteid. Hetkel ei ole Kõue vallal mingeid erilisi eeliseid miks ettevõtted peaksid tulema just siia ja mitte näiteks Kose valda. Eelised ja sobiva ettevõtluskeskkonna peab looma vald. Vallavanemana taotleksin ma rohkem riigimaad valla omandisse, et seda tasuta ettevõtetele anda või rentida. Seda muidugi koos rangelt reguleeritult nõudmistega ettevõtetele. Koostöös EASiga tuleks ka uutele ettevõtetele toetusi anda. Näen, et vald peaks juba olemasolevatele ettevõtetele abikäe ulatama. Näiteks nõu andma, kus ja kuidas toetusi saada, et ettevõtet laiendada ja uusi töökohti luua. Uued ettevõtted annaksid inimestele võimaluse meie valda tööle tulla. Paraku tuleneb siit aga meie valla üks järgmine probleem – inimestel ei ole siin elukohti. Seetõttu oleks vaja valda luua uusi elukohti. Kõue valla lähedus Tartu maanteele ja ka uus Tartu maantee loob soodsa pinnase elamuehituseks. Kas vald on sellega tegelenud? Võin tuua näite enda najal. Mina ei saanud Kõue valda oma pisiperega elama tulla, sest siin ei olnud elukohti. Noorele perele käib esialgu üle jõu kinnisvara ost, seega ainus lahendus oli korteri üürimine naabervallas. Nagu mina, lähevad ka teised noored siit ära, kui valda ei tule nii töökohti kui elukohti.

Vallas elab palju ka neid inimesi, kes tegelikult siia sisse kirjutatud pole. See peab muutuma. Tuleb tekitada motivatsioon inimestes, et nad end siia sisse kirjutaksid. Valla tulubaas sõltub suuremas osas tulumaksust ja sissekirjutuse järgi seda ka makstakse. Kohila vald näiteks meelitab inimesi sisse kirjutama sellega, et sissekirjutanute vahel loositakse 25 000 krooni. Kõue vald pole veel nii meeleheitel (loe: progressiivsete ideedega), aga kui tahetakse kooli sulgeda, siis midagi taolist peaks ka Kõue vald tegema. Noori võib valda meelitada ka stipendiumitega, mida saanud noor läheb õppima mujale aga stipendiumit saades jääks talle kohustus tulla valda tagasi või siis vähemalt säilitada sissekirjutus vallas.

Ka koolide probleem laheneks, kui uusi töökohti ja inimesi valda juurde tuleks. Probleem ei ole see, et aasta X pärast ei lähe ühtegi õpilast Harmi kooli, vaid probleem on selles, et ei looda uusi töökohti ja noori ei tule juurde. Tuleb meelitada need inimesed tagasi maale, kes kunagi suure buumi ajal meilt linnadesse lahkusid. Kui on elukohti, tulevad tagasi ka pered ja tulevad ka lapsed, kes koolis tahavad käia.

Kui vallavanem või ükskõik kes lubab suure suuga mammonat ilma neile kahele probleemile lahendust pakkumata, siis ta pakub vaid katteta lubadusi. Ükskõik kui kõvasti suupilli puhuda ei tule siia nii uued ettevõtted ega ka noored pered, kui neile sobivat keskkonda ei looda.